Eesti: Ehitusseadustik koondab kokku ehitamist puudutava regulatsiooni.
1. juulil 2015 jõustub Eestis ehitusseadustik, mis koondab ühte kohta eelnevalt mitmetes seadustes laiali olnud ehitustegevust puudutava regulatsiooni. Ehitusõiguse kodifitseerimine on olnud pikk protsess, seadustikuga hakati tööd tegema juba 2008. aastal ning see võeti vastu selle aasta veebruaris.
Ehitusseadustik hakkab sarnaselt teiste seadustikega koosnema üld- ja eriosast, kuigi pealkirja „eriosa“ otseselt seadustikus ei leidu. Üldosas on antud peamised juhised ja ehitistele esitatavad põhinõuded, mis on seadustiku üheks suurimaks plussiks, kuna varasemalt oli see regulatsioon erinevate seaduste vahel jaotatud või puudus teatud mõistete osas täienisti.
Eriosa käsitleb eriehitisi ja neile kehtestatud erinõudeid, samuti on reguleeritud, kes ja kuidas teostab riiklikku järelevalvet.
Lubadega seotud menetlus peaks uue seadustiku jõustumisega muutuma tõhusamaks. Uue seadustiku kohaselt tuleb, olenevalt ehitise suurusest, kas esitada ehitusteatis või taotleda ehitusluba, kuid on ka võimalus, et teatud väiksemate ehitiste puhul ei ole vaja üldse kedagi teavitada, mis jällegi lihtsustab eraisikute jaoks ehitamist ning teeb süsteemi inimsõbralikumaks.
Teavitamine on riigilõivuvaba, mistõttu väheneb koormus haldusorganitele. Ehitusloa menetlemise aeg lüheneb, kuna menetlus toimub ehitisregistris ning haldusorgan peab andma kooskõlastuse 10 päeva jooksul, mis kiirendab protsessi. Selle aja jooksul saavad ka kolmandad isikud, keda ehitusloa andmine võib puudutada, näiteks naabrid, esitada vastuväiteid loa andmisele. Seetõttu on oluline neid aegsasti teavitada, kuna neil on üsna limiteeritud aeg oma arvamuse avaldamiseks.
Uue seadustikuga on piiritletud need olukorrad, mil tuleb projekteerimistingimusi taotleda. Projekteerimistingimused on ehitusluba andva asutuse nõuded, millega tuleb ehitusprojekti koostamisel arvestada. Kehtiva seaduse kohaselt on projekteerimis¬tingimused kohustuslikud alati, kui ei ole kehtestatud detailplaneeringut. Uue seadustiku kohaselt on projekteerimis-tingimused vajalikud vaid siis, kui soovitakse rajada, püstitada või laiendada ehitusloa kohustusega hoone või olulise avaliku huviga rajatis või kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. Seega on oluliselt vähendatud olukordi, mil nende tingimuste taotlemine on kohustuslik.
Uus ehitusseadustik korrastab ehitusõiguse regulatsiooni ning kaasajastab lubade taotlemise menetlust.
Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001