Eesti: olulised muudatused pankrotiõiguses

Pankrotimenetlus muutus uuel aastal tõhusamaks

1. veebruaril 2021 jõustus pankrotiseaduse muutmise seadus, mis peaks tagama kiiremad, kulutõhusamad ja läbipaistvamad pankrotimenetlused ning suuremad väljamaksed võlausaldajatele.

Seadusega loodi maksejõuetuse teenistuse ja sätestati kohtute spetsialiseerumine maksejõuetusasjadele.

Senini on enam kui pooled pankrotimenetlused Eestis raugenud maksejõuetuse põhjuste uurimiseks vajalike vahendite puudumise tõttu. Seeläbi jääb täitmata üks pankrotimenetluse oluline eesmärk – maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Olukorra muutmiseks luuakse jaanuarist 2022 konkurentsiameti juurde maksejõuetuse teenistus. See hakkab tegema järelevalvet pankrotivõlgniku tegevuse üle, kui on kahtlus, et võlgnik on maksejõuetuse tekitamisel käitunud õigusvastaselt. Loodava teenistuse ülesanne on tuvastada pahatahtlikku käitumist, muuta pankrotimenetlus läbipaistvamaks, vähendada õigusvastast raugemist, uurida seadusvastaselt tekitatud maksejõuetuse põhjuseid ja suurendada võlausaldajatele tehtavate väljamaksete määra. Kokkuvõttes tekib seega ausam ärikeskkond. Oma võimaluste piires aitab teenistus kaasa pankrotikuritegude uurimisele ja kujundab maksejõuetuse valdkonnas ühtset praktikat. Peamised järelevalve teostamise on eriauditi tegemine ja pankrotimenetluse avalik uurimine.

Lisaks teostab teenistus haldusjärelevalvet pankrotihaldurite üle (täiendavalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale).

Teenistuse tegevuse mõjul oodatakse, et võlgnikud esitavad pankrotiavalduse õigeaegselt. See tähendab, et pankroti väljakuulutamisel on võlgnikul rohkem vara, millest võlausaldajate nõudeid tasuda. Samuti peaks vähenema soov raugemise kaudu vastutusest vabanemiseks. Õigusvastaselt käitunud isikud saab paremini vastutusele võtta ja kahju hüvitisi nõuda.

Seadusemuudatus annab paindlikumad võimalused nii ettevõtjatele saneerimiskava kui ka füüsilistele isikutele võlgade ümberkujundamise kava muutmiseks.

Pankrotimenetluse kiirendamiseks viiakse juriidilisest isikust võlgnike maksejõuetusasjade kohtualluvus Harju ja Tartu maakohtutesse ning tagatakse, et kõikides maakohtutes oleks maksejõuetusele spetsialiseerunud kohtunikud ja kohtuametnikud.

Üks muudatus puudutab pankrotiavalduse esitajate ringi: st juhatuse puudumisel peavad avalduse esitama isikud, kes tavapäraselt peavad tagama juhatuse olemasolu. Nendeks on nt osaühingu puhul osanikud või nõukogu liikmed.

 

 

Allikad:

Riigi Teataja – www.riigiteataja.ee; RT I, 04.01.2021, 49

Justiitsministeerium -www.just.ee

 

Telli uudiskiri

Vajutades „Telli“ annad oma nõusoleku andmetöötlusterminid