Meditsiiniseadmete reklaam on võrreldes ravimireklaamiga oluliselt vähem reguleeritud.
Mõnedes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ei ole meditsiiniseadmete reklaamimise kohta üldse eraldi regulatsiooni. Näiteks on see nii Bulgaarias, Ungaris, Tšehhi Vabariigis, Slovakkias, Lätis ja Eestis. Leedu õiguses on olemas eriregulatsioon meditsiiniseadmete reklaamimise kohta ning Poola õiguses võib kõnealuse teema osas leida üksnes mõningaid üldeeskirju. Paljudes õigussüsteemides kehtivad meditsiiniseadmete reklaami suhtes üldised kaupade reklaamimisele kohalduvad piirangud ja põhimõtted. Uus EL-i meditsiiniseadmete määrus keelab reklaamitegevuse või -materjalid, mis võivad eksitada kasutajat või patsienti seadme sihtotstarbe, ohutuse ja toimivuse osas.
Samal ajal võib tervishoiuteenuste reklaamimine olla üldse keelatud. Näiteks, Eesti arstieetika koodeksi kohaselt ei sobi arstil osaleda mis tahes diagnoosimis- ja ravimeetodite, ravimite ja teiste kaupade kommertsreklaamides meedias, kus tarbijate mõjutamiseks kasutatakse ära arsti ameti ja isiku autoriteeti ning usaldusväärsust. Samuti, kui arst või hambaarst reklaamib meditsiiniseadmeid avalikkusele seoses oma teenustega, võib see tegevus kvalifitseeruda tervishoiuteenuste reklaamimiseks ning olla suisa keelatud. Ranged piirangud kehtivad ka tervishoiutöötajatele suunatud turundusel „soodustuste“ ja kingituste pakkumisele.
Seega tekib küsimus- kas meditsiinseadmete müüjad on õiguslikult suhteliselt vabad reklaamima müügiluba omavaid seadmeid kõikidele tarbijagruppidele ja igasuguste meediaformaatide kaudu eeldusel, et reklaam on õiges keeles, täpne, põhjendatud ja mitte eksitav?
Huvitavad küsimused tekivad ka seoses võimalike reklaamimeetodite ja -kanalitega:
- Kas ilukliinik võib oma patsientidele reklaamida naha täiteaineid koos dermatoloogi konsultatsiooniga?
- Kas teatud toodete kaubanduslikud reklaamplakatid võivad asuda arsti tööruumides?
- Kas reklaamis võib kasutada pilte patsientidest ja protseduuride käigust? Kas on oluline, mida täpselt on piltidel kujutatud?
- Kas võib viidata konkreetse patsiendi tagasisidele?
- Kas on erisusi hambaarstide, perearstide, haiglate, tootjate puhul?
- Kuidas olukord muutuks, kui reklaam sisaldaks tervisega seotud mobiilirakenduste või muu tervishoiuga seotud tarkvara tutvustust?
- Millised oleksid piirangud, kui turundus oleks sotsiaalmeedia kanalite kaudu suunatud noortele tarbijatele kasutades reklaamis teismelisi iidoleid, kes soovitavad teatud meditsiiniseadmete kasutamist, või kui reklaam viitab rahulolevate (noorte) patsientide tagasisidele?
Üksikasjade puhul näevad erinevad Kesk- ja Ida-Euroopa õigussüsteemid ette erinevaid reegleid.
Eestis peab reklaam, mille sihtgrupi moodustavad peamiselt lapsed (st alla 18-aastased), arvestama nende east tuleneva kehalise ja vaimse eripäraga. Reklaam ei saa ära kasutada sihtgrupi vanusest tingitud kergeusklikkust. Näiteks ei tohi lastele suunatud reklaam luua muljet, et mõne kauba omandamine või teenuse kasutamine muudab lapse teistest paremaks või et selle puudumisel on vastupidine mõju.
Kui Teil tekib mõni neist küsimustest, võtke palun ühendust meie advokaatidega bnt CEE Life Sciences & Pharma töögrupist. Hea meelega anname Teile üksikasjalikumat teavet.
Kokkuvõte:
Kahtlemata peavad meditsiiniseadmete turustajad oma toodete reklaamima asumisel kaaluma lisaks meditsiiniseadmete määrusele veel muidki õigusvaldkondi nagu näiteks andmekaitse, tarbijakaitse, tootevastutus, ohutus- ja toimivusnõuded, samuti reklaami- ja kaubandustavade regulatsioon üldiselt. Meditsiiniseadmete reklaamimisel tuleb erilist tähelepanu pöörata ka vanusepiirangutele ja tervishoiutöötajate kaasamisele.